Fototöötlus on tänapäeval muutunud oluliseks osaks fotograafiast ja visuaalsest kommunikatsioonist. See võimaldab fotograafidel ja disaineritel parandada piltide kvaliteeti, tuues esile olulisi detaile ja korrigeerides värve, kontrastsust ning valgustust. Fototöötlus aitab luua professionaalse väljanägemisega materjale, mis on atraktiivsed ja köidavad vaataja tähelepanu. Samuti annab see võimaluse eemaldada soovimatud elemendid või lisada pildile uusi komponente, muutes seeläbi visuaalse sõnumi selgemaks ja tõhusamaks. Lisaks võimaldab fototöötlus kohandada pilte erinevate meediumite nõudmistele, tagades, et need näeksid suurepärased välja nii trükis kui ka digitaalsel kujul.

Fotode ületöötlus võib luua ebausutavaid pilte, mis moonutavad reaalsust ja mõjutavad negatiivselt foto algseid seadeid. See võib omakorda muuta hilisema fotode kasutamise ebakvaliteetseks.

Üldiselt on kõige sobivam kasutada lihtsat töötlust, mis ei muuda pilti kontrastiliselt, kuid annab võimaluse luua fotos rohkem selgust ja teravust või tuua esile tuhmiks jäänud värvid. Allpool on välja toodud loetelu, mis on vahel vajalikud korrektuurid, kuid mille liigne kasutamine võib foto olemust rikkuda.

• Varukoopia säilitamine – fotograafidel on üldiselt kõik fotod talletatud mitmele seadmele. Ka üksiku foto töötlemisel on esialgu soovitav jätta alles originaalist koopia. Tihti algajad pildistajad sellele tähelepanu ei pööra ning kui töötlus on üle käte läinud, siis on seda ühte pilti raske algsele kujule tagasi saada.
• Valge tasakaalu korrigeerimine – valge tasakaalu korrigeerimine on sobiv kui pildistamisel on algseadistuses juba valge tasakaaluga arvestatud. Hilisem korrigeerimine võib tekitada olukorra, kus koos valge tasakaaluga lähevad paigast olulised värvid või muudab tavakasutaja jaoks pildi valedesse värvidesse.
• Kontrastsuse korrigeerimine – tihti arvatakse, et kontrastsuse suurendamisel muutub pilt teravaks. Tegelikult muudab see värvid intensiivsemaks ning tihti rikutakse kontrastsusega piltide tegelik värvipalett.
• Kadreerimine ja pildi lõikamine – Piltide lõikamisel on oht lõigata pilti sedasi, et pilt kaotab enda kompositsioonilise väärtuse. Samuti võib liigne pildi lõikamine tekitada olukorra, kus programm suumib pildi liiga sisse ning kuna pildistamisel ei olnud teravus piisav, siis peale lõikamist muutub pilt uduseks.
• Tausta puhastamine ja kõrvaliste objektide eemaldamine – tänapäeval on väga lihtne eemaldada piltidelt ebavajalikke objekte ja tolmu, kuid alati on oht, et sellise puhastamisega rikutakse pildi värve või tekitatakse pildile juurde “plekke”, mis ilmnevad hiljem printimisel või foto redigeerimisel.
• Lõplik ülevaatus ja kvaliteedikontroll – tihti pööratakse vähe tähelepanu pildi kontrollimiseks. Peale töötlust on soovitav avada fotofail mitmes erinevas seadmes, et kontrollida töötluse jälgi. Värvid võivad erinevates seadmetes teisiti paista.

Fotode töötlemiseks on välja mõeldud erinevaid programme ja eelseadistatud vorme, kuid alati on kasulik õppida kõigepealt ise, et tekiks õige tunnetus ja arusaam, mis ja kuidas pilti muudab. Internetis on palju tasuta õppevideoid fotode töötlemisest ning kui on suurem huvi fotode töötlusega jätkata, siis saan soovitada Adobe Photoshop ja Lightroom programme, mis pakuvad häid võimalusi, et jõuda fototöötluses professionaalsele tasemele.

Fotode redigeerimise meelespea

Fotode redigeerimisel alusta alati originaalfaili varukoopia tegemisega. Keskendu kompositsioonile, valgusele ja värvitasakaalule, et pilt oleks visuaalselt atraktiivne. Kasuta tööriistu mõõdukalt, vältides liigset filtreerimist, et säilitada loomulikkus. Lõpuks kontrolli pilti erinevates seadmetes, et veenduda selle kvaliteedis ja ühtsuses.